Soonkestapõletik (uveiit): sümptomid, põhjused ja ravi

Lühidalt: soonkestapõletik ehk uveiit on silma keskmise kihi (uvea) põletik. Uvea koosneb vikerkestast, ripskehast ja soonkestast. Tavalised sümptomid on silmavalu, punetus, valgustundlikkus, hägune nägemine ja silmade ees hõljuvad täpid. Uveiiti ravib silmaarst, enamasti põletikuvastaste silmatilkadega. Ravimata põletik võib nägemist püsivalt kahjustada, seega pöördu kaebuste korral kohe arsti poole.

Mis on soonkestapõletik ehk uveiit?

Uvea on silma keskmine kiht, mille ülesanne on varustada silma, eriti võrkkesta, verega. Sellesse kuuluvad vikerkest ehk iiris, ripskeha ja soonkest. Kui mõni neist osadest põletikku läheb, nimetatakse seda uveiidiks. Eesti keeles kasutatakse sageli ka nimetust soonkestapõletik. Silma osade kohta saad täpsemalt lugeda artiklist silma ehitus.

Uveiiti jaotatakse selle järgi, kus põletik asub:

• Eesmine uveiit haarab vikerkesta ja ripskeha. Seda nimetatakse ka iriidiks ehk vikerkesta põletikuks. See on kõige levinum vorm.
• Intermediaalne ehk keskmine uveiit haarab ripskeha ja klaaskeha.
• Tagumine uveiit haarab soonkesta ja võrkkesta silma tagaosas.
• Panuveiit tähendab, et põletik on kogu uveas.

Millised on soonkestapõletiku sümptomid?

Sümptomid sõltuvad sellest, millises silma osas põletik on. Sageli on haaratud üks silm ning kaebused võivad tekkida äkki ja süveneda kiiresti.

Eesmise uveiidi korral on kaebused tavaliselt selgelt tuntavad:

• silmavalu, mis võib olla tugev;
• silma punetus, eriti vikerkesta ümber;
• valgustundlikkus ehk valguskartus;
• hägune nägemine;
• pisaravool ning kitsas või ebatavalise kujuga pupill.

Keskmise ja tagumise uveiidi korral on silm sageli valutu ega pruugi olla punane. Peamised märgid on nägemise halvenemine, silmade ees hõljuvad täpid või niidid ning tumedad laigud nägemisväljas. Mõnikord leitakse põletik alles silmakontrollis.

Mis põhjustab uveiiti?

Uveiit tekib kõige sagedamini 20-50-aastastel inimestel. Sageli ei õnnestu konkreetset põhjust leida. Teada olevad põhjused ja riskitegurid on näiteks:

• autoimmuun- ja põletikulised haigused, näiteks anküloseeriv spondüliit, reumatoidartriit, psoriaas, põletikuline soolehaigus ja sarkoidoos;
• infektsioonid, näiteks herpesviirus, toksoplasmoos, tuberkuloos ja süüfilis;
• silmavigastused;
• mõned ravimid;
• suitsetamine, mis suurendab uveiidi riski.

Kuidas uveiiti diagnoositakse ja ravitakse?

Uveiidi diagnoosib silmaarst. Ta kontrollib nägemisteravust, vaatab silma pilulambiga, mõõdab silmarõhku ja uurib laiendatud pupilli kaudu silmapõhja. Vajadusel tehakse vereanalüüse ja muid uuringuid, et leida põletiku taga olev haigus.

Ravi eesmärk on põletik kiiresti alla suruda ja hoida ära tüsistused. Eesmist uveiiti ravitakse tavaliselt kortikosteroide sisaldavate silmatilkadega ja pupilli laiendavate tilkadega. Laiendavad tilgad leevendavad valu ja takistavad vikerkesta kinnikasvamist läätse külge. Keskmise ja tagumise uveiidi korral võib arst määrata süste silma ümbrusesse, tablette või muid ravimeid. Kui põletiku põhjus on infektsioon, ravitakse ka seda.

Ravi tuleb võtta täpselt nii, nagu arst on määranud. Steroidtilkade järsk lõpetamine võib põletiku tagasi tuua, seetõttu vähendab arst annust järk-järgult. Ravimata või korduv uveiit võib põhjustada glaukoomi, katarakti ehk halli kae, kollatähni turset ja püsivat nägemiskadu.

Millal minna kohe silmaarsti juurde?

Pöördu viivitamata silmaarsti poole, kui:

• silm valutab järsku ja tugevalt ning on punane;
• nägemine muutub kiiresti häguseks;
• silmade ees tekib palju uusi hõljuvaid täpikesi või välgatusi;
• valgustundlikkus segab igapäevaseid tegevusi.

Tallinnas on erakorraline silmaabi Ida-Tallinna Keskhaigla valvesilmaarsti juures ja Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumis. Silmavalu koos peavaluga võib viidata ka muudele silmaprobleemidele. Neist loe lähemalt artiklist kas silmaprobleemid põhjustavad peavalusid.

Uveiit või konjunktiviit?

Punane silm on sageli konjunktiviit ehk sidekestapõletik. Sidekestapõletikuga kaasneb tavaliselt sügelus, kipitus ja eritis, aga nägemine jääb enamasti selgeks ja tugevat valu pole. Uveiidi korral on silmavalu ja valgustundlikkus tugevamad ning nägemine võib häguseks muutuda. Kui sa pole kindel, mis silmaga juhtunud on, lase silm arstil üle vaadata.

Uveiit ja kontaktläätsed

Põletikulises silmas ei tohi kontaktläätsi kanda. Kasuta põletiku ja ravi ajal prille ning küsi silmaarstilt, millal võid läätsede juurde naasta. Kui kandsid põletiku tekkimise ajal korduvkasutatavaid läätsi, alusta pärast paranemist uue paariga ja vaheta ka läätsekonteiner.

Silmapõletike riski vähendab hea läätsehügieen: pese ja kuivata käed enne läätsede puudutamist, järgi läätsede kandmisaega ja kasuta ainult värsket läätsevedelikku. Kui soovid hooldust vältida, sobivad hästi ühepäevased läätsed, mis visatakse õhtul ära.

See artikkel on üldine teave ega asenda silmaarsti diagnoosi ja ravi.