Silma ehitus – mis on mis?  Kuidas me näeme?

• Nägemise kaudu saame meid ümbritseva kohta umbes 80% kogu informatsioonist.
• Inimese silmamuna diameeter on umbes 24 mm.
• Silmamuna kaalub umbes 7 grammi.

Mis on nägemine?

Silma tööpõhimõte on kaunis sarnane fotoaparaadi omale. Kui fotoaparaadi puhul salvestub pilt mälukaardil, siis meie puhul tekib kujutis ajus. Valguskiired sisenevad silma, läbivad läätse ja sarvkesta ning normaalse nägemise korral koonduvad täpselt võrkkestal.

Silmalauge on meil kummalgi silmal kaks – alalaug ja ülalaug. Silmalaul on kaks tähtsat ülesannet – esiteks aitab ta pisaravedelikku ja silmast erituvat nõret jaotada üle silma pinna. Kuna sarvkest ei talu kuivust, siis on selline niisutus hädavajalik. Teiseks aitab silmalaug silma kaitsta võõrkehade eest – sa suled instinktiivselt silmad, kui mõni ese ootamatult sinu poole lendab. Silmalaugu katab seestpoolt õhuke konjunktiiv ehk sidekest.

Ka silmalau serval olevad ripsmed täidavad kaitsefuktsiooni – just nagu turvakardinad hoiavad nad eemal tolmu ja prügi.

Pisarakanal asub pisaranäärme ja nina vahel ning tema ülesandeks on pisaranäärmes tekkinud pisaravedeliku juhtimine ninaõõne tagumisse osasse. Pisarakanal võib ummistuda (seda esineb tihti imikutel) – silm ei saa pisaratest täielikult tühjeneda ning võib tekkida ka silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit.

Pisarapunkt ehk pisaratäpp vastutab pisaranäärme poolt toodetud üleliigse pisaravedeliku minemajuhtimise eest.

Kõvakest ehk skleera – sinu silma välimine kiht, see valge osa (silmavalge), mida peeglisse vaadates näed. Tema ülesandeks on hoida silma kuju kerajana – eelkõige tänu oma kõvale pinnale, kuid ta pakub ka head kinnituspaika silmalihastele. Kõvakestas leidub ka närvilõpmeid ja veresooni. Kui veresoon seal lõhkeb, võid silmas näha punaseid täppe või laike. Kui aga sinu silmavalged muutuvad kollaseks, siis on aeg pöörduda perearsti poole – see võib olla hepatiidi või mõne muu maksahaiguse tunnuseks.

Vikerkest ehk iiris – silma ringikujuline osa, mille teeb värviliseks pigment nimega melaniin. Kui me ütleme, et silmad on sinised või pruunid, siis me räägime just vikerkesta värvist. Vikerkesta näeme me läbi sarvkesta, vikerkest omakorda paikneb silmaläätse ees.

Pupill ehk silmaava ehk silmatera on vikerkestal olev osa, mis laseb valguskiired silma. Kui valgust on väga palju, siis silma kaitsmiseks pupill aheneb. Pimedas on meil vaja paremini näha ja siis pupill suureneb, et silma pääseks võimalikult palju valgust (tuleta meelde fotoaparaadi tööpõhimõtet). Meie vananedes pupill aheneb ja seetõttu vajame me vanemas eas lugemiseks rohkem valgust.

Võrkkest ehk reetina ehk närvikest on närvirakkudest koosnev kiht, mille abil me näeme. Tänu läätsele tekib võrkkestale vaadatava objekti kujutis (tõsi, ümberpööratuna ja vähendatuna). Tänu võrkkestas asuvatele miljonitele erilistele rakkudele (kepikestele ja kolvikestele) suudame me eristada ka värve (seda just tänu kolvikestele). Võrkkesta keskel asub terava nägemise seisukohalt ülioluline kollatähn ehk maakul. Kollatähni kärbumine ehk maakuli degeneratsioon on tõsine silmahaigus, mis enamasti tabab üle 50-aastaseid.

Tsentraallohk – võrkkestal asuva kollatähni üks, kuid väga väike osa, millel on tänu valgustundlike rakkude suurele kontsentratsioonile terava nägemise osas väga suur tähtsus (nt lugemisel).

Sarvkest ehk kornea on läbipaistev kumer kiht (nagu kellaklaas), mis katab silmamuna. Läbi sarvkesta pääseb valgus silma sisse.

Soonkest asub sarvkesta all ja on silma „toiteallikas“ tänu rohketele veresoontele.

Lääts on läbipaistev ja väga elastne silma osa, mille töö tõttu me suudame selgelt näha nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte (seda nimetatakse akommodatsiooniks). Tänu oma mõlemalt poolt kumerale kujule (nn kaksikkumer) koondab lääts silma sattuvad valguskiired võrkkestale. Ripslihased suudavad muuta läätse koju kumeramaks või lamedamaks, mille tõttu me näeme selgelt nii lähedal kui kaugel asuvaid objekte.

Klaaskeha on geeljas või sültjas, 99-98% ulatuses veest koosnev mass, mis täidab silmamuna ja kinnitub võrkkestale. Klaaskeha ülesandeks on silma kaitsta ja hoida silma kuju kerakujulisena. Kuna klaaskeha puutub vastu võrkkesta ehk reetinat, siis hoiab ta seda paigal ja takistab selle eraldumist. Klaaskeha moodustab pea 80% silmamuna mahust. Klaaskehas ei ole närve ega veresooni, kuid ta annab suurepanuse silma ainevahetusse.

Nägemisnärvi ülesandeks on võrkkesta rakkudes tekkinud elektrilised impulsid endasse koondada ja edasi saata peaaju nägemispiirkonda. Piltlikult öeldes on nägemisnärv nagu telekaabel, mille ülesanne on nägemiskeskusesse „pilti edastada“. Kui silma siserõhk on kõrge ja nägemisnärv saab kahjustuda, siis areneb välja tõsine haigus nimega rohekae ehk glaukoom.

Eeskamber asub iirise ja sarvkesta vahel ning seda täidab tagakambrist pupilli kaudu tulev vedelik. Kui eeskambrisse koguneb vedelikku liiga palju ja seda ära ei voola, tekib silmas liiga kõrge siserõhk, mis kahjustab nägemisnärvi rakke.

Tagakamber asub iirise taga ning läätse ees ning mahutab silma sisevedeliku.

Silma lihased ja sidemed

Silmal on kokku 7 lihast, mis aitavad sul silma liigutada ning üks neist vastutab ka ülemise lau tõstmise eest.
Ülemine sirglihas ja alumine sirglihas vastutavad silma liigutamise eest üla- või alasuunas.

Ripskeha ja selles asuva ripslihase ülesanne on kokkutõmbe või lõõgastumise kaudu muuta silmaläätse kuju kas kumeramaks või lamedamaks.

Läätse hoidesidemed kinnituvad ühelt poolt läätsekapslile, teise otsaga ripskehale. Kui ripslihas tõmbub kokku, siis sidemed lõõgastuvad, lääts kumerdub ja sina saad teravalt vaadata lähedal asuvaid esemeid.