Jah, silmaprobleemid põhjustavad peavalusid küll. Aga ka vastupidi. Räägime paarist enamlevinud silmaprobleemist või nägemishäirest, mis võivad peavalu põhjustada.

Silmahaigused

Peavalu võivad põhjustada sellised silmahaigused nagu glaukoom ehk roheline kae, silma soonkestapõletik, silma kõvakesta ehk skleera põletik ja paljud teised. Selleks, et õigeaegselt avastada glaukoomi, on oluline külastada regulaarselt optometristi ja/või lasta mõõta silmarõhku – kõrge silmarõhk on üks glaukoomi tunnuseid. Viivitamatult pöördu silmaarsti poole siis, kui täiesti ootamatult muutub nägemine hägusaks või hakkavad silme ees hõljuma täpikesed või kui silmapõletik on väga valuline, sellega kaasneb peavalu või muud ebatavalised sümptomid.

Silmade nägemisväsimus ehk astenoopia

See, kas silmade väsimust ehk astenoopiat pidada omaette haiguseks või mitte, pole arstid veel ühele meelel jõudnud. Ka see, kuidas nägemishäired peavaludega täpselt seotud on, jääb veel uuringute kinnitada. Tavaliselt kaasnevad silmade nägemisväsimusega nägemise hägusus, silmade valulikkus, ebamugavustunne, punetus, kuivus, aga võimalik, et ka peavalu.

Kui peavalu on põhjustatud astenoopiast, siis kirjeldatakse seda enamasti kui tuima, otsmikupiirkonnas esinevat perioodilist või pidevat valu või valu silmade taga. Tavaliselt avaldub see peale pikemaajalist ekraani vaatamist, aga ka peale lugemist või mõne näputöö tegemist. Silmade väsimusest tingitud peavalu tavaliselt ei too endaga kaasa iiveldust, oksendamist või nn löökvalusid.

Mis astenoopiat põhjustab?

Arvatakse, et astigmatism (läbi silmaläätse ja sarvkesta võrkkestale langevad valguskiired koonduvad fookuspunkti ebaühtlaselt) võib olla üks silma nägemisväsimust põhjustav tegur. Kahtlustatakse ka, et silma refraktsioonihäired, kuiva silma sündroom, kehv või värelev lambivalgus võivad astenoopiat põhjustada. Ka see, kui sa näed halvasti ja seetõttu kissitad silmi või hoiad pead ja kaela mingi nurga all, koormad oma kaelalihaseid ja see omakorda võib panna pea valutama.

Silmas on sellised lihased nagu tsiliaarlihased, mis aitavad reguleerida läätse kumerust – nii saame me vaadata lähedale ja kaugele. Kui need lihased on pinges ja väsinud, sest oled pikka aega liiga lähedale vaadanud, võib neis tekkida spasm (lihas ei suuda lõdvestuda). Selle spasmi tagajärjeks võib olla peavalu.

Mis on arvuti vaatamise sündroom?

Tee alustuseks üks test!

Tõsta käsi üsna lähedale silmade ette ja vaata seda – kas tunned, kuidas silmad kipuvad piltlikult öeldes ninajuurele kokku jooksma. Kui pead pikka aega vaatama lähemale, kui su silmad suudavad taluda, tekib ülekoormus ja silmade väsimus. Üks paralleel – kui su keha on pidevas sundasendis, väsivad ju lihased samuti, eks. Lähedale vaadatest väsivad ka silmalihased.

Järjest rohkem räägitakse peavaludest, mille põhjuseks võib olla suurte või väikeste ekraanide vaatamine – ka sellega seotud kaebused liigituvad astenoopiliste kaebuste alla. Inglise keeles on selle sündroomi nimi computer vision syndrom ehk CVS (eesti keeles arvuti vaatamise sündroom või ka kuvariga töötamisest tekkinud silmade ülekoormussündroom). Ühe uuringu kohaselt kannatab selle all maailmas umbes 60 miljonit inimest, teise uuringu andmetel aga koguni 46,3 – 68,5% arvutikasutajatest (Eesti Arst 2020; 99(10):623–629 99).

Mida teha, kui kahtlustad, et silmaprobleemid põhjustavad peavalusid?

1. Kontrolli oma töökoha või kodukontori valgustingimusi. Valgus ei tohiks olla selja taga ega peegelduda otse ekraanile. Ekraan peaks olema ühtlaselt valgustatud. Valgus ei tohiks väreleda eha plinkida.
2. Vaata, mis asendis on sinu arvutiekraan ja kui kaugel on see sinu silmadest? See ei tohi olla liiga lähedal, kõrgel või madalal. Arvutiekraani puhul on see umbes käesirutuse kaugus, täpsemalt 50-70 cm. Arvutiekraani ülemine serv peaks jääma sinu silmade otsevaate kõrgusele. Muide, neil, kes valdavad klaviatuuril kirjutamise pimesüsteemi, on väike eelis – nad ei pea pidevalt liigutama pilku ekraani ja klaviatuuri vahel ja koormus silmadele on väiksem.
3. Hoolitse selle eest, et ekraani valgustugevus on optimaalne – nii liiga vähene kui liiga ere valgus väsitavad silmi. Pühi ka ekraan tolmust puhtaks!
4. Kasuta niisutavaid silmatilku! Ka toaõhk peab olema piisavalt niiske ja puhas – just talvel kipub see meil tänu kütmisele minema liiga kuivaks. Kui tuba ei tuulutata, on õhus ka palju tolmu ja see omakorda on silmadele kuivatav ja väsitav.
5. Anna silmadele puhkepause  ja „võimle“ silmadega.
   1. Tuleta endale meelde, et silmade pilgutamine on nende tervise jaoks väga oluline – silma pilgutades kanname me pisaravedelikku üle silma pinna ja see toimib umbes nii nagu libesti ja puhastusvedelik. Kui masseerid ettevaatlikult silmalauge, soodustab ka see pisaravedeliku eritumist. 
   2. Võid teha silmadega harjutusi stiilis üles-alla-paremale-vasakule.
   3. Tee iga 20 minuti järel paus ja pööra pilk mõnele objektile, mis asub võimalikult kaugel (teisisõnu vaata aknast välja ja vähemalt 20 meetri kaugusele) ja vaata seda vähemalt 20 sekundit. Võid ka korrata – tuua pilgu hetkeks lähedale ja siis viia uuesti 20 sekundiks kaugele.  Kui sul pole võimalik kaugele vaadata, võid lihtsalt silmad sulgeda ja neile veel lisaks peopesad peale panna, et valgust silma ei pääseks.
6. Tee harjutusi kaelale ja peale. Pearingid ja õlaringid ning kaelalihase venitused parandavad vereringet ja aitavad leevendada tekkinud pingeid.
7. Abi võib olla sinise valguse prillidest või klaasidele kantavast sinist valgust blokeerivat katet. Kui oled prillikandja, siis võid tellida prillid, mille klaasidele kantakse täiendav kate, mis kaitseb kahjuliku sinise valguse eest või tellida kohe prilliklaasid, mis blokeerivad kiirgust mitte tänu pinnakattele vaid materjali enda omadustele (BlueBlock UV-420).

Nagu öeldud, siis on peavaludel palju tekkepõhjusi ja nägemisprobleemid on vaid üks neist. Proovi alustada neist lihtsamatest võtetest ja kui neist abi ole, siis tasub konsulteerida oma arstiga. Aga silmadele harjutusi on kasulik teha ka siis, kui sul peavalusid ei esine. Hoolitse oma silmade eest!