No läätsevaba päev on silmadele kasulik, mõtlesid sa ilmselt automaatselt. Kõik ju teavad seda! Aga mis tegelikult siis silmas üheainsa puhkepäevaga juhtuda saab? Kas ühest läätsevabast päevast nädalas tõesti piisab?
Sa kindlasti tead, et isegi korraliku hoolduse korral võivad läätsed koguda valke, lipiide ja keskkonnast pärinevaid osakesi, mis võivad ärritada silmi või suurendada infektsiooniohtu. Lisaks võib silma sarvkestale ja selle epiteelile põhjustada vigastusi mehaaniline stress, mistõttu tekivad mikrotraumad.
Kuid on veel üks tõsine põhjus. Soovitus mitte kanda kontaktläätsi vähemalt ühel päeval nädalas on peamiselt mõeldud selleks, et võimaldada silmadel, eriti sarvkestal, taastuda läätsede kandmisega kaasnevast hapnikupuudusest.
Kui sarvkest ei saa piisavalt hapnikku, võib see põhjustades hüpoksiat (st keha või kudede hapnikupuudus), eriti sarvkesta perifeerses osas. Kuna silm püüab hapnikupuudust kompenseerida, siis stimuleerib ta uute veresoonte kasvu sarvkestas – see on protsess, mida nimetatakse neovaskularisatsiooniks.
Kas siis veresooned sarvkestas pole head?
Sarvkest peab olema läbipaistev, et valgus saaks jõuda silma tagaosas asuva võrkkestani. Kui sarvkesta hakkavad kasvama veresooned, kaotab see osaliselt oma läbipaistvuse, mis võib põhjustada nägemise hägustumist või raskendab nägemist eredas valguses või hämaras.
- Uued veresooned võivad kaasa tuua põletiku või fibroosi, mis kahjustavad sarvkesta siledaid ja läbipaistvaid kiht ja võiav kaasa tuua kroonilise põletiku või tüsistusi.
- Veresoonte kasvuga kaasneb sageli armistumine, mis võib jäädavalt häirida sarvkesta optilisi omadusi.
Veresoonte kasvu sarvkestas ehk neovaskularisatsiooni põhjustavad eelkõige kontaktläätsed, mis hapnikku halvasti läbi lasevad. Ka ööpäevaringne läätsede kandmine suurendab hüpoksia ja neovaskularisatsiooni riski. Lisaks võivad veresoonte kasvu põhjustada ka infektsioonid, keemilised põletused või mehaanilised kahjustused.
Mis mõjutab läätsede hapnikujuhtivust?
- Kontaktläätse materjal. Silikoonhüdrogeel-läätsed pakuvad tavaliselt kõrgemat hapnikujuhtivust kui tavalised hüdrogeel-läätsed.
- Läätsede paksus. Õhemad läätsed võimaldavad hapnikul paremini liikuda.
- Kasutajate individuaalsed omadused. Näiteks inimesed, kellel on kuiv silm või eelsoodumus sarvkesta hüpoksiale, vajavad kõrgema hapnikujuhtivusega läätsi.
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsede puhul, mida kantakse ärkveloleku ajal ja eemaldatakse ööseks, on minimaalne hapnikujuhtivuse nõue tavaliselt madalam, kuna sarvkest saab hapnikku vabalt öösel, kui läätsed eemaldatakse.
Läätsede puhul, mida kantakse järjest mitu päeva või isegi öö läbi, on kõrgem hapnikujuhtivus hädavajalik, et vältida hüpoksia ja sarvkesta kahjustusi une ajal, kui silmad on suletud. Nimelt on peamine hapniku allikas silmalau all olev pisarakile, kuid kui silm on kinni, ei pääse hapnik silmani.
Kui kannad omaenese tarkusest näiteks 1-päevaseid läätsi mitu päeva või ilma optometristiga konsulteerimata valid endale läätsed karbi disaini järgi (ausalt, ka seda on juhtunud), võid endale teha karuteene.

Kas üks läätsevaba päev aitab tõesti silmadel tervena püsida?
Õnneks on üks läätsevaba päev nädalas enamiku tervete inimeste jaoks piisav.
- Sarvkesta pindmine kiht, epiteel, koosneb rakkudest, mis uuenevad pidevalt. Kui see kiht saab vigastada, hakkavad selle aluseks olevad rakud kiiresti jagunema ja liigutavad end kahjustatud piirkonda. Nii saavadki kergemad kahjustused paraneda tundide või päevade jooksul.
- Pisarakile mängib samuti suurt rolli sarvkesta paranemises, pakkudes niisutust, toitaineid ja antibakteriaalset kaitset.
- Kui su sarvkest on veel hea tervise juures (st ei ole tekkinud veresooni), toimub hapniku ja toitainete vahetus otse pisarakile ja ümbritseva õhu kaudu, mis aitab kaasa kiirele taastumisele.
- Nädala jooksul tekkiv hapnikupuudus on tavaliselt kerge. Kui järgid õigesti läätsede kandmise ja hooldamise juhiseid, ei ole hapnikupuudus tavaliselt tõsine ning üks päev võimaldab sarvkestal tõhusalt taastuda.
Tõsi, inimestel, kellel esineb kuiv silm, keratiit või sarvkesta hüpoksia, võib olla vaja pikemaid pause või sagedasemaid puhkepäevi.
Pidevkasutusega läätsede kandjad peaksid samuti kaaluma pause, isegi kui läätsed on disainitud pidevaks kandmiseks, kuna ükski lääts ei suuda täielikult asendada sarvkesta loomulikku hapnikuga varustatust.
Mõtle ise, kui sagedasti sa kodus aknaid pesed, et valgust paremini tuppa saada? Kui tihti su kalendris on aga läätsevaba päev, et anda silmale võimalus rohkem hapnikku saada?
3 põhimõtet, mille võiksid meelde jätta.
- Regulaarne silmakontroll on oluline, et probleeme varakult avastada ja ennetada silmade ulatuslikku kahjustust.
- Läätsi peaks valima muu, kui karbi värvi ja teiste soovituste järgi. Konsulteeri optometristiga enne suuremaid muudatusi.
- Kuigi loodus on hoolt kandnud, et silma sarvkest taastub üsna kiiresti, on ennetus parem kui valusate või ohtlike tagajärgedega tegelemine.
Üks läätsevaba päev nädalas on ju tehtav, kas pole?