1. Kontaktläätsed, kas tohib ujuma minna?
Ei tohi! Ei soovita ka läätsede kandmist duši all, mullivannis või saunas. Kontaktläätse puhul võib koos veega silma ja läätse vahele pääseda bakter ning tagajärjeks võib olla äärmiselt ebameeldiv silmapõletik.
Ka võivad ujumise ajal kontaktläätsed lihtsalt silmast ära kaduda. Seetõttu on nii läätse- kui prillikandjatel mõistlik hankida endale nägemist korrigeerivad ujumisprillid.
2. Mida peab läätsekandja teadma kosmeetika kasutamisest?
Kuigi osa läätsekandjaid saab vabalt kasutada erinevaid kosmeetikavahendeid, siis paljudel tekitavad need vähem või rohkem tõsiseid silmaprobleeme. Mõned ripsmetušid, mis sisaldavad ripsmeid pikendavaid kiude, võivad läätsekandja silmi ärritada. Silmapliiatsi joon liiga lau serva lähedal või kergesti pudenev lauvärv võib ummistada Meibomi näärme, mille ülesanne on laugusid seespoolt niisutada. Selle tagajärjel võib tekkida silmapõletik, rahetera ehk halaasion jne.
1. Kasuta kosmeetikavahendeid alles pärast läätse silma asetamist ja puhasta nägu meigieemaldusvahendiga pärast läätse silmast eemaldamist.
2. Ära kasuta õli baasil tehtud meigieemaldusvahendeid, vältige tolmpuudreid ning tolmlevat lauvärvi. Võimalusel kasuta spetsiaalseid kosmeetikatooteid, mis on loodud läätsekandjate vajadusi arvestades
3. Aerosoole (juukselakk, deodorant jm) kasuta enne läätsede silma panemist. Juhul kui Sul on kontaktläätsed silmas (näit. juuksuri juures käies), aseta käsi kaitseks silmade ette.
4. Ära jaga kosmeetikavahendeid ja pintsleid oma sõpradega.
5. Kui silmad on punased, paistes või ärritunud, siis lõpeta viivitamatult kontaktläätsede kandmine ja pöörduge silmaarsti või optometristi poole.
3. Kuidas kontaktläätsede eest hoolitseda?
Kontaktläätsede korralik hooldamine on silmade tervise säilitamise seisukohalt ülitähtis. Kontaktläätsede kandmisel jälgi kindlasti kõiki oma silmaarsti või optometristi nõuandeid.
Vaata siit täpsemat kontaktläätse kasutaja meelespead.
4. Kas lääts võib „kaduda“ silma taha?
Ei või! Silma ehituse tõttu ei ole see võimalik. Kui Sa kahtlustad, et lääts on sila taha kadunud, siis tõenäoliselt on see silmast hoopis välja kukkunud või unustasid Sa ta üldse silma panna.
5. Mis juhtub, kui panen kontaktläätsed kogemata valepidi silma?
Tegelikult on siin koguni 2 eksimisviisi. Esiteks võib juhtuda, et paned kogemata vasaku silma läätse paremasse silma. Sellise eksituse vältimiseks on läätsekonteineril vastavad märgised peal. Selles pole midagi hullu, kui silmad on põletikuvabad. Kui aga ühes silmas juhtub olema põletik, siis pannes selle silma läätse tervesse silma, võid bakteri sinna edasi kanda. Ning kui Sinu silmade jaoks on erineva tugevusega kontaktläätsed, siis tunned vales silmas olevat läätse kohe ära.
Teine eksimisvõimalus on siis, kui pehme lääts pannakse silma nö pahupidi – sisemine pool väljaspool. Silmas on siis tunda hõõrumist ja ebamugavustunnet. Sellisel juhul tuleb lääts silmast ära võtta, loputada ja õigetpidi silma tagasi panna.
6. Kas värviliste läätsedega näen värve teisiti?
Ei, kindlasti mitte, sest värviliste läätsede ala, mis jääb pupilli kohale, on tehtud värvitust ja läbipaistvast materjalist.
7. Kas normaalse nägemise puhul saab värvilisi kontaktläätsesid kanda?
Meie värviliste kontaktläätsede hulgast saad tõepoolest valida endale 0-tugevusega läätsed, mis ei korrigeeri Su nägemist, kuid muudavad silmavärvi (nt Clevio).
8. Mida tähendavad numbrid ja arvud kontaktläätsede retseptil?
Kontaktläätsede ja prillide retseptidel on kirjas lisaks sarnastele parameetritele ka mõned erinevad. Nii näiteks on läätsede puhul lisaks vaja teada ka läätse kumerust ja diameetrit.
OD- parem silm
OS- vasak silm
BC – kumerus (base curve). See lühend, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil, näitab silmade kuju – mida järsem on kumerus, seda väiksem on number.
PD on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel – silmavahe. Prilliklaaside keskkohad peavad olema kohakuti pupillidega.
SPH või SF tähistab sfääri ehk korrektsiooni tugevust. Tavaliselt käib numbri ette kas „+“ või „-“ märk vastavalt sellele, kas tegemist on kaug (+)- või lühinägelikkusega (-). See lühend esineb nii prillide kui läätsede retseptil
CYL tähendab silindrit ning selle tähise leiad prilliretseptilt siis, kui Sul on astigmatism. Kui tavaliselt on silmamuna kenasti ümmargune, siis mõnel inimesel on selle eespind veidi munaja kujuga, mille tõttu on nägemini veidi moonutatud või hägune. Silindrit tähistatakse alati numbriga, mille ees on „+“ või „-“ märk.
AXIS ehk kalle kraadides (0-180°) märgitakse retseptile vaid juhul, kui on märgitud CYL suurus. Kui astigmatism on vaid ühel silmal, siis märgitakse silinder ja kalle ainult ühe silma jaoks.
Prisma (pr) – kasutatakse siis, kui tahetakse prillidega korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.
ADD – kui vajatakse nägemise korrigeerimist nii kaugele kui lähedale vaatamiseks, siis märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na nt. 1,0; 1,5; 1,75 jne
DIA ehk diameeter on mõiste, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil. See näitab kontaktläätse suurust millimeetrites ühest läätseservast teise.
9. Kui sageli tohib kontaktläätsi kanda?
Soovitame igal nädalal teha vähemalt 1 läätsevaba päeva. Mõistagi pead läätsede kasutamise lõpetama kohe, kui silmad hakkavad punetama, on „vesised“ või kipitavad. Sellisel juhul peaksid pöörduma silmaarsti või optometristi poole.
10. Kas läätsede puhul on UV-kaitse oluline?
Loomulikult! Otsene või peegelduv päikesevalgus paneb meid silmi kissitama, pupillid kahanevad ning silma pääseb väiksem hulk valgust. Kuid see ei ole siiski piisav – see kaitseb vaid nähtava valguse, mitte UV-valguse eest. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada mitmeid erinevaid silmahaigusi. Seetõttu soovitan ma kindlasti UV-kaitsega läätsesid ning suvel ereda päikese käes või talvel lumelt peegelduva valguse tõttu kanda lisaks ka UV-kaitsega päikeseprille.
Kui kontaktläätsede kasutamine sulle veel küsimusi tekitab, siis kirjuta mulle info@laatsed24.ee!
Vaata ka meie poolt pakutavaid kontaktläätsesid.
Tervitades
Läätse-Liisa