UV kiirgus kontaktläätsed

UV-kiirguse eest kaitsevad läätsed või päikeseprillid?

Nahavähi ja pikaajalise päikese käes viibimise seosest oleme kõik kuulnud ja kasutame riskide vähendamiseks päevituskreemi. Kuid sama hoolikalt peaksime suhtuma ka oma silmade kaitsmisesse UV-kiirguse kahjuliku mõju eest. Kas sel puhul on paremad läätsed või päikeseprillid?
Päikesekiirgus ei mõju kahjulikult mitte ainult nahale, vaid ka silmadele. Uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirguse tõttu tekkinud silmade ärrituse, nägemisraskuste või silmade punetuse ja paistetuse all.

Mis on ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus)?

Päikeselt jõuab meieni erinevat tüüpi UV-kiirgust, kuid teadaolevalt ainult kaks on neist sellised, mis peaksid panema muretsema – need on UVA- ja UVB-kiirgus. Mida lähemal ekvaatorile, seda rohkem kiirgust maapinnani jõuab. Kuid isegi Eesti laiuskraadidel jõuab UV-kiirguse tase mõnel kuumal suvepäeval ohtlikult kõrgele. UV-indeksi väärtused varieeruvad päeva jooksul, indeks on kõige kõrgem keskpäeval ja mõni tund enne või pärast seda. Kui su nahatüüp on õrn, peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui see indeks on üle 3–4. Ning siis on hea aeg ka päikeseprillid ette panna või kasutada UV-kaitsega läätsi.

Pisut UV-kiirgust on meile muidugi kasulik – nimelt aitab see meie kehas moodustada hädavajalikku D-vitamiini, millest muidu meie laiuskraadide elanikel pidevalt puudu kipub jääma. Ülemäärane UV-kiirgus on inimesele kindlasti ohtlik – nii nahale (naha enneaegne vananemine, nahavähk jne) kui silmadele. Veelgi tõsisemalt tuleb suhtuda asjaolusse, et kiirguse toime silmadele on kumulatiivne – see tähendab, et kahjustus koguneb ja summeerub elu jooksul.

 

Millised on on enamlevinud liigse UV-kiirguse toimest põhjustatud silmaprobleemid?

  • Maailma terviseorganisatsiooni andmetel võib kuni 20% hallkae ehk katarakti juhtudest olla põhjustatud inimese liiga sagedasest või intensiivsest kokkupuutest UVB-kiirgusega.
  • Lisaks kataraktile võib UV-kiirgus põhjustada ka maakula (ehk kollatähni) degeneratsiooni, mis on üks vanematel inimestel üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi.
  • Lisaks põhjustab liigne UV-kiirgust ka fotokeratiiti (silma sarvkesta valguspõletus), silma- ja nahavähki (1/10 nahavähkidest leidub silmalaul). USAs diagnoositakse igal aastal 3000 inimesel silmavähk.
  • Surfaritel või purjetajatel võib esineda ka nn tiibkile ehk pterüügium, mis lihtsamalt öeldes tähendab, et silma limaskest kasvab silma sarvkesta peale.

Kui viibid aga sellises keskkonnas, kus on palju peegelduvaid pindu (nt hele rannaliiv sile veepind või lumi, lumepimeduse kohta võid lugeda siit), on UV-kiirguse mõju veelgi suurem. Pea meeles ka seda, et isegi pilvise ilma korral võib UV-kiirgus ohtlik olla, eriti meist lõuna pool.

Kuidas oma silmi ultraviolettkiirguse eest kaitsta?

Päikeseprillid on sinu parim kaitse ohtlike UV-kiirte eest. Siiski pole kõik päikeseprillid võrdsed – soovitame kõige odavamaid mitte osta, sest nad ei pruugi blokeerida kõiki UV-kiiri. Üllatusena võib sulle tulla see, et päikeseprillide klaaside värvil pole tegelikult väga suurt tähtsust. Need võivad olla kollased, hallid rohelised või pruunid – olulisem kui värv, on nende UV-kaitse. Klaaside värvist olulisem on aga hoopis prilliraamide kuju – kui prillid on väga kitsa raamiga ja kitsaste sangadega, piilub päike külje pealt siiski silma sisse ja prillide pakutav kaitse võib olla ebapiisav.

Kuidas kontaktläätsedest abi on?

Nagu juba öeldud, siis ka päikeseprillid ei anna päris 100% kaitset, sest raamide ülaservast ja külgedelt pääseb silma siiski teatud kogus UV-kiirgust (mõningatel andmetel koguni kuni 45% UV-kiirgusest jõuab silma just sealtkaudu). UV-kaitsega kontaktläätsed aitavad silma jõudva kiirguse hulka märgtavalt vähendada. Nii et parafraseerides Kalevipoega õpetavat siili, siis: „kihiti, kihiti!“. Ehk siis lisaks UV-kaitsega kontaktläätsedele kanda ka päikeseprille ja veel ka laia servaga mütsi.
Uuringud näitavad, et UV-kaitsega läätsed aitavad prilliraamide vahelt silma pääsevat kiirgushulka väga oluliselt vähendada.

 

Et silmi liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsta, kanna lisaks UV-kaitsega kontaktläätsedele ka päikeseprille ning võimaluse korral veel ka laia servaga mütsi.

Mis tähendab UV 400 kaitse?

Prillidel ja kontaktläätsedel näed sageli märki „UV 400 kaitse“ või „UV 400 protection“ (või ka „100% UV protection“). Nimelt on päikese UV-kiirgus nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Kui valgus on lainepikkustel ca 400 – 700 nm, siis UV-A kiirgus on vahemikus 315..400 nm ja UV-B kiirgus vahemikus 280..315 nm. UV 400 -kaitse tähendabki, et klaasid või läätsed ei lase läbi alla 400 nm jäävat kiirgust. Tänu spetsiaalsele prilliklaasile või läätsele lisatud pinnakattele on kaitse silmi kahjustava UVB kiirguse eest sajaprotsendiline ja UVA kiirguse eest 99,5 protsendiline

Mõned meie e-poes müüügil olevad UV-kaitsega kontaktläätsed

MyDay Daily Disposable – ühepäevased silkoonhüdrogeelläätsed, mis vähendavad 85% võrra UVA- ning 96% võrra UVB-kiirgust.
AirOptix plus HydraGlyde – populaarsete AirOptix Aqua uus ja täiustatud versioon, UV 400 kaitse.
Acuvue Oasys 1-Day Hydraluxe – blokeerib >99.9% of UVB-kiirgusest ja ca 96.1% of UVA-kiirgusest