MIKS ON SILMAKONTROLL OLULINE?

optometrist uurib sarvkesta silmakontrolli käigus

Mitte ainult nägemiseks, vaid silmade tervise mõistmiseks

Kui näed hästi, siis pole põhjust kontrolli minna? Tegelikult on asi veidi keerulisem. Silmakontroll ei ole ainult nägemise testimine – see on ka võimalus varakult märgata silmahaigusi ja hinnata silmade üldist tervist.

Nägemine ei pruugi halveneda kiiresti. Sageli toimub see aeglaselt – nii aeglaselt, et inimene ise ei märka midagi. Just seetõttu ei piisa sellest, et “näen küll hästi”. Eriti oluline on see kontaktläätsede kandjate jaoks, sest läätsed mõjutavad silmaga otsest kontakti. Regulaarne kontroll on osa turvalisest ja vastutustundlikust läätsede kandmisest.

Mida silmakontrollis tehakse?

Silmakontrolli ajal hindab optometrist:

  • nägemisteravust (kas sul on lühinägelikkus, kaugnägelikkus, astigmatism, presbüoopia);

  • sarvkesta seisundit – eriti oluline kontaktläätsede kandjatel;

  • silmasisest rõhku – oluline glaukoomi varajaseks avastamiseks;

  • võrkkesta ja silmapõhja seisundit – kas on märke põletikust, rebenemisest, degeneratsioonist;

  • kuiva silma või muude ebamugavuste põhjuseid.

Kontrolli käigus saab vajadusel:

  • värskendada või korrigeerida läätse- või prilliretsepti

  • hinnata, kas kontaktläätsed sobivad endiselt või on vaja vahetada materjali, kumerust või kandmisrežiimi

  • arutada silmade punetust, kipitust, väsimust või silmatilkade vajadust

Kes peaksid kindlasti silmakontrollis käima?

Kõik kontaktläätsede kandjad

Läätsed mõjutavad sarvkesta otseselt. Isegi kui kandmine tundub mugav, võib silmas tekkida:

  • lisaveresoonte kasv

  • kuivus ja kahjustused

  • läätsede sobivuse vähenemine aja jooksul

Soovitus: kontroll vähemalt kord aastas, isegi kui sümptomeid ei ole.

Kõik alates 40. eluaastast

Presbüoopia (lähedale nägemise nõrgenemine), katarakt ja glaukoom on selles vanuses sagedasemad. Kontroll aitab muutusi varakult märgata ja elustiili kohandada.

Riskirühmad:

  • Diabeetikud – võrkkesta kahjustused võivad olla varajased ja valuvabad;

  • Kilpnäärmehaiged – võib mõjutada silmade liikuvust, kuivust ja survet;

  • Rasedad – hormonaalsed muutused võivad ajutiselt muuta nägemist;

  • Autoimmuunhaigustega inimesed – mõjutavad sageli silmade niiskustasakaalu ja immuunvastust;

  • Inimesed, kellel on peres glaukoomi, võrkkestahaigusi või raske lühinägelikkuse ajalugu.

  • Tarvitad pikemat aega ravimeid, mis võivad muuhulgas mõjutada silmanägemist (mõned põletikuvastased ravimid, antibiootikumid, steroidid, antidepressandid, krambivastased ravimid, haavandtõve ravimid, allergiaravimid jne). Loe alati ravimi infolehte! Kui märkad, et su nägemine on muutunud, anna sellest kõigepealt teada ravimi välja kirjutanud arstile.

Millised sümptomid vajavad silmakontrolli – ja millised erakorralist abi?

Mine silmakontrolli, kui:

  • sul on sage silmade väsimus, kipitus või kuivus;

  • oled viimasel ajal muutnud oma läätsede kandmisrütmi;

  • märkad, et vajad rohkem valgust lugemiseks;

  • oled hakanud kissitama, pead rohkem silmi pingutama;

  • oled sünnitanud hiljuti või oled rase ja märkad nägemise muutusi;

  • sul on diagnoositud kilpnäärme- või autoimmuunhaigus ja silmad tunduvad „võõrad”.

Pöördu kohe arsti poole, kui:

  • silme ees sähvib valgus või näed äkki “ujujaid” (võib viidata võrkkesta irdumisele);

  • sul tekib äkiline topeltnägemine või nägemisvälja hägustumine; või on silmad väga valgustundlikud;

  • silm valutab või punetab tugevalt;

  • sul on äkiline nägemise kadu või tumenemine ühes või mõlemas silmas;

  • silmas on tugev rõhustunne, iiveldus, peavalu;

  • sul on äsja olnud trauma ja märkad nägemises muutusi;
  • kontaktlääts jääb silma “kadunuks”, tekitab tugevat ärritust või valu.

Tavalise silmakontrolli jaoks pöördu optometristi poole. Neid leiad paljudes prillipoodides, töötervishoiuasutustes, silmakliinikutes. Järsku tekkinud ägedate probleemide puhul saad Tallinnas ja Tartus pöörduda silmakliiniku valvearsti poole.

Kokkuvõte

Silmakontroll ei ole lihtsalt nägemise test, vaid osa teadlikust eluviisist.
See aitab:

  • kaitsta sind varjatud probleemide eest

  • pikendada kontaktläätsede kandmise aega turvaliselt

  • märgata haigusi, mille sümptomeid sa ise ei tunne

  • pakkuda tõenduspõhist tuge teadlike otsuste tegemiseks

Ja mõnikord – see võib päästa nägemise.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uudiskiri