Optikaseadmed, mis näevad nähtamatut!

optikaseadmed

Kui oled käinud optometristi juures kontaktläätsi või prille määramas, siis ilmselt oled kokku puutunud päris mitme optikaseadmega, mille ees sa istuma pead. Võimalik, et sulle on silma ette pandud ka hulk tabeleid ja sa oled pidanud selgitama, mida ja millal sa paremini või halvemini näed. Kuid kas sa tead, milleks neid optikaseadmeid vaja on ja miks visiit hea optometristi juurde ikka niipalju aega võtab? Mida siis optometrist nende aparaatide abil näeb, mida palja silmaga ei näe ja paberil testide abil välja selgitada ei saa?

Panime siia lühidalt kirja, milleks optikaseadmeid ja nägemisteste kasutatakse.

Dioptrimeeter_lensmeeter

 

Lensmeeter (dioptrimeeter)

Lensmeeter ehk dioptrimeeter aitab mõõta sinu olemasolevate prillide parameetreid. Sageli ei mäleta sa ju ise ka, millise tugevusega prille kannad (eriti, kui prilliretsept on keerulisem). Kui oled optometristi vahetanud ja vana retsepti kaasas ei ole, saab tema sinu prille lensmeetriga uurides kiiresti need andmed teada.

 

 

 

Tonomeeter ehk silmarõhu mõõtja.

Tonomeeter on seade, mis mõõdab sinu silma siserõhku. Silmarõhu mõõtmine võimaldab varakult avastada

tonomeeter

erinevaid silmahaiguseid, millest üks levinumaid, kuid kahjuks ka kõige ohtlikum, on glaukoom ehk rohekae. Glaukoomi puhul on silmarõhk liiga kõrge ja see kahjustab silmapõhjas olevad närvikiude. Kui glaukoom jääb ravimata, võib see lõppeda järk-järgulise pimedaks jäämisega. Raviga pole küll glaukoomi tekitatud kahjustusi tagasi pöörata võimalik, kuid on võimalik haiguse edasist süvenemist aeglustada. Seepärast ongi glaukoomi varajane avastamine väga oluline. Kui sul on vanust juba üle 40 eluaasta, peaksid silmarõhku laskma mõõta igal aastal.

Silmarõhu mõõtmine on täiesti valutu. Kui optometrist kasutab käsitonomeetrit (suure pliiatsi taolist aparaati), siis tilgutab ta sulle silma paar tilka tuimestavat lahust, seejärel lähendab optometrist„pliiatsi“ sinu silmale ja fikseerib lugemi.

Pildil oleva tonomeetrigaon silmarõhu mõõtmine mugavam, kiirem ja täpsem nii arstile-optometristile kui ka sulle. Toetad lõua mugavalt spetsiaalse toe peale ja edasi toimetab selle targa seadmega juba arst. Mõõtmise jooksul võid kuulda kerget „tuulevihinat“ ja sekundi murdosaks tabab su silma nõrk õhuvoog. Tonomeetri ülesanne ongi suunata silma õhku ja mõõta muutusi õhuvoolus. Automaatne tonomeeter oskab tulemuse väljastamisel juba arvesse võtta ka sinu silma sarvkesta paksust (et mõõtmistulemus tuleks ikka täpne).
Silmarõhku saab mõõta pea igas optikapoes, seega silmaarsti poole pöördumine pole vajalik.

 

refraktor_foropter

Refraktor (foropter)

Refraktor ehk foropter võimaldab kiiresti testida, millist korrektsiooni su nägemine vajab. Selle asemel, et proovida ette kümneid erineva tugevusega prille või prilliklaase, laseb optometrist sul vaadata digitaalselt muudetavat nägemistabelit refraktori ekraanil. Sinu asi on õigel hetkel öelda, millal näed kuvatavat pilti kõige selgemana.

 

Refrakto-keratomeeter

Refrakto-keratomeeter mõõdab … refraktsioonivigasid ehk siis seda, kuidas valgus silmas murdub ja koondub.

refrakto-keratomeeter

Nimelt aitab su silma sarvkest valguskiiri koondada nii, et silma tagaseinal tekiks terav kujutis (tuleta siinkohal ka meelde fotoaparaadi tööpõhimõtet). See tark aparaat ütlebki esmajoones seda, kas su nägemine on normi piires või mitte. Kui mitte, siis kõige sagedamini on tegemist:

  • müoopia ehk lühinägelikkusega (kaugele nägemine on halb);
  • hüperoopia ehk kaugelenägelikkus (lähedale nägemine on halb);
  • astigmatismiga, mille puhul võrkkestale tekkiv kujutis on moondunud, kuna silma sarvkest või lääts on ebakorrapärase kujuga.

Refrakto-keratomeeter oskabki sulle silma sisse vaadates ja olukorda kaardistades öelda, kas ja mis suunas su silmal fokusseerimisega probleeme on. Lisaks oskab ta ka mõõta silma sarvkesta kumerusraadiust. Tunned sama asja ilmselt paremini lühendi BC all, mida oma läätseretseptil näed (tähistab läätse kumerust). Seega saab selle seadmega ka kontaktläätsi määrata ja sobitada. Peale protseduuri lõppu väljastab aparaat mõõtmistulemused, kuid kahjuks neist üks ei piisa, et sulle prillid või läätsed välja kirjutada.

 

pilulamp

Pilulamp

Pilulamp on mikroskoobitaoline aparaat silma pinna ja sisemise osa uurimiseks. Sellega vaadatakse silm üle enne ja peale kontaktläätsede sobitamist või juhul, kui tahetakse kontrollida, silmade üldist tervislikku seisukorda.

 

 

 

Värvitestid ja lugemistestid

 

Amsleri test Amsleri test

Amsleri test on kollatähni ehk maakula degeneratsiooni tuvastamiseks. See on üks sagedamini esinevaid vananemisega kaasnevaid silmahaigusi. Arst või optometrist palub sul kordamööda ühe silma kinni katta ja teisega pilti vaadata. Kui sulle tundub, et jooned jooksevad viltu või on ruudud udused, peab su silmi põhjalikumalt kontrollima.

 

Kellatestkellatest_silmatest

Sul lastakse vaadata “kella” ja öelda, mis suundades olevad jooned tunduvad tumedamad. Selle testi abil saab määrata silindrilise tugevuse telje asukoha.

 

 

Puna-rohetest puna-rohetest_silmatest

Puna-rohetest sobib muuhulgas ka värvipimeduse ehk daltonismi kontrollimiseks. Umbes 8% inimestest on värvipimedad st nende võime eristada värve on väga madal või puudub üldse. Punase-rohelise eristamise võimetus on neist kõige levinum. Igast 8 inimesest, kes värve ei näe, on 7 meessoost ja 1  naissoost. Aga põhiliselt kasutatakse seda testi siiski korrektsiooni õigsuse kontrollimiseks – punasel ja rohelisel olevad tähed peavad paistma sama selgelt. Nii saab optometrist selgema pildi, kui selgeks uued prillid sinu pildi teevad 🙂

 

Lähedale vaatamise tabel lugemistabel_silmatest

Sellega kontrollitakse, kuidas näed tavalisel lugemiskaugusel (tavaliselt 40 cm) olevat teksti ja kas vajad plussprille.

 

 

Kaugele nägemise tabel

See on sulle kindlasti tuttav – pead istuma tooli peal ja vaatama paari meetri kaugusel olevat tabelit, millel on kas tähed või mingid sümbolid.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uudiskiri