Nägemine halveneb! Kelner, tooge mulle ruttu menüü!

nägemine ja toit

Kui meie nägemine halveneb, siis kas poleks tore, kui seda saaks nii lihtsa ja pealiskaudse ravivõttega korda teha – võtad, menüü ette, sööd paar rooga ja etskae, nägemine nagu kotkal!? Tõsi on aga see, et meie menüül on silmanägemisele suurem mõju, kui arvata oskame. Palju räägitakse toitumise mõjust kehakaalule, ainevahetusele, kolesteroolitasemele, näonahale, luude tervisele, maksale ja nii edasi. Kahjuks peale väljendi, et „me sööme silmadega“, me söögist silmade kontekstis enamasti ei mõtle.

Rasvad, valgud, mineraalid, vitamiinid, kapsad, kaalid

Maakul ehk kollatähn, mis on silma võrkkesta osa, kannatab pidevalt kõrge oksüdatiivse stressi käes – seal on rohkelt vabu radikaale ehk molekule, mis hävitavad rakkudes valke ja DNAd. Antioksüdandid aitavad vabade radikaalide vastu võidelda ja seeläbi kaitsta reetinat ehk võrkkesta nende kahjustava mõju eest. Kui see jutt tundub sulle abstraktsena, siis mõtle näiteks UV-kiirguse ja tehnikaseadmetest tuleva sinise valguse peale, mis silma võrkkestale kahjulik on – antioksüdantide vajalikkus muutub kohe palju reaalsemaks ja mõistetavamaks, kas pole?

Aga kuskohast me siis neid antioksüdante saame? Ikka sellest, mida me sööme, kuid kõik toiduaineid ei ole silmade tervise seisukohalt võrdse tähtsusega.

Teadlased on avastanud, et meie silmadele on väga vajalikud on karotenoidid – eelkõige luteiin ja zeaksantiin. Üks neist annab taimedele kollase, teine punase värvuse. Mais ja paprika on näiteks luteiinirikkad köögiviljad. Kenasti sisaldavad seda kahte karotenoidi ka lehtkapsas, rooskapsas, spinat, salatkress ja võilillelehed.

Meie silmad vajavad ka oomega-3-rasvhappeid. Kindlasti oled kuulnud nende olulisest rollist halva kolesterooli vastu võitmisel, kuid ka meie silmad vajavad neid rasvhappeid korraliku ainevahetuse jaoks – nii võrkkesta, veresoonte kui silmanärvide jaoks. Lõhe, sardiinid, tuunikala ja kalaõlid, vetikad, pähklid, linaseemned, rapsiõli – need kõik peaksid sinu menüüsse kuuluma! Kindlasti oled palju lugenud kuiva silma sündroomist – oomega-3-rasvhapped on olulised selle ebameeldiva ja mõnikord ka valuliku seisundi ärahoidmisel.

Tsink on väga tähtis mineraalaine. Punane liha, munad, piimatooted, mereannid (nt austrid) ja kaunviljad on kõik väga head keha tsingitaseme tõstmiseks. Kui märkad, et sul on haprad küüned, välja langevad juuksed, nõrk immuunsüsteem või paranevad haavad aeglaselt, siis võib tegemist olla tsingi puudusega. Tõsi, võimalikke põhjuseid on teisigi ja seepärast tasub probleemide korral alati oma arsti või apteekriga konsulteerida! Nägemise seisukohalt vajad tsinki selleks, et A-vitamiin imenduks sinu organismis paremini ja moodustuks melaniin, mis kaitseb silmi ultraviolettkiirguse eest.

A-vitamiini abil püsib silma limaskest niiske (vt kuiv silm) ja bakterite eest kaitstud. A-vitamiin on ülioluline kanapimeduse eest kaitsmisel – see on puudulik võime pimeduses näha. Tõsine A-vitamiini puudus võib viia kollatähni kärbumiseni ning pimedaks jäämiseni. A-vitamiini saad eelkõige maksast, piimatoodetest ja võist, aga ka ohtralt karotenoide sisaldavatest juur- ja köögiviljadest nagu porgand,  lehtkapsas, kibuvitsamarjad, spinat, aprikoosid, melon, apelsinid ja maguskartul ehk bataat. Bataadis on lausa nii palju A-vitamiini, et see ületab sinu päevase vajaduse lausa 200%.

C-vitamiini ehk askorbiinhape on tugev antioksüdant, mis on oluline immuunsüsteemi, luude, hammaste või naha tervise hoidmisel. Kui tahad ära hoida seda, et nägemine halveneb, et sul ei tekiks kae, et püsiks terved ja tugevad silmas olevad veresooned, siis söö värvilisi asju!  Must- ja punane sõstar, maasikas, kibuvits, astelpaju, apelsin, kaalikas, paprika, tomat ja brokoli on väga head C-vitamiini allikad.

E-vitamiin, mida sisaldavad mandlid, päevalille- ja rapsiõli ning avokaado, teeb tugevamaks kapillaaride seinad, pidurdab rakkude vananemist, säilitab fertiilsust ning ennetab silmakae ning kollatähni kärbumist ehk maakuli degeneratsiooni. Kuna maakul on just see piirkond, mis vastutab terava ehk fokusseeritud nägemise eest, siis tuleb piltlikult öeldes teda korralikult toita!

Kui sa tähelepanelikult lugesid, siis ilmselt märkasid, et tegelikult ei olnud see jutt üldse erinev sellest, mida me mõistame tervisliku toitumise all. Tegelikult ei ole ju see kõik ju üldse keeruline (kui kiusatused välja arvata). Oluline on, et toitud mitmekesiselt ning erinevate toiduainete gruppides on õige vahekord –  siis saavad su silmad ka kõik vajalikud toitained kätte.  Söö rohelist, punast, kollast, violetset ja oranži ning vähenda nn beeži toidu osakaalu! Ja kuna ettevaatus on tarkuse ema, siis söö õigeid asju juba enne, kui nägemine halveneb, eks!  

Söö terviseks!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Uudiskiri