Paljud kontaktläätsi kandvad naised kirjeldavad oma kogemust nii: “Olen palju aastat läätsi kandnud. Siiani pole probleeme olnud. Ja nüüd õhtuks silm kipitab, lääts on ebamugav ja nägemine muutub uduseks.”
Esimene mõte on tavaliselt lihtne – see on lihtsalt halb läätsepartii. Või siis, et see uus läätsebränd ei sobi. Või süüdi on pikad ja töised päevad. Aga sageli ei ole probleem läätses. Probleem on muutunud kehas.
Mis tegelikult muutub?
Silma pinna tervis sõltub stabiilsest pisarakilest. Pisarakile koosneb kolmest kihist – vesikihist, õli- ehk rasvakihist ja limakihist. Kui see tasakaal on korras, libiseb lääts silmal loomulikult ja märkamatult.
Silma pinna tervis sõltub stabiilsest pisarakilest. Naistel esineb kuiva silma oluliselt sagedamini kui meestel, mõne uuringu andmetel isegi 2-3 korda sagedamini, eriti pärast menopausi. Hormonaalsed muutused mõjutavad Meibomi näärmete tööd ja pisarakile rasvakihti. Kui see kiht muutub ebastabiilseks, aurustuvad pisarad kiiremini ning kontaktlääts võib hakata häirima, kuigi varem sobis hästi. Ka östrogeeni ja progesterooni taseme kõikumine võib mõjutada pisarakile omadusi. Kontaktlääts lihtsalt teeb need muutused sulle märgatavaks.
Perimenopaus – nähtamatu pöördepunkt
40+ vanuses hakkab paljudel naistel hormonaalne tasakaal muutuma juba enne, kui menstruaaltsüklid päriselt lõppevad. Seda nimetatakse perimenopausiks.
Tüüpilised kaebused kontaktläätsede kandjatel:
- õhtune kipitus või põletustunne;
- tunne, et lääts liigub või hõõrub;
- vahelduv udusus päeva lõpus:
- vajadus sagedamini silma pilgutada.
Sageli ei seostata neid sümptomeid hormoonidega. Ometi on see füsioloogiline muutus, mitte juhuslik ebamugavus.
Rasedus ja hormonaalsed vahendid
Raseduse ajal võib muutuda nii pisarate hulk. Mõni naine vajab ajutiselt teistsuguse tugevusega või teise materjaliga läätsi.
Ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad vähendada pisarate tootmist või muuta nende koostist. Kui kuivus tekib pärast hormoonpillidega alustamist, ei pruugi see olla kokkusattumus.
Muide, kas teadsid, et raseduse ajal ja vahel ka perimenopausis võivad hormonaalsed muutused mõjutada ka sarvkesta omadusi – selle paksust, kõverust või niiskustaset. Seetõttu võib kontaktlääts, mis aastaid ideaalselt sobis, tunduda äkki teistsugune.
Kilpnääre – tihti unustatud tegur
Kilpnäärme talitluse häired võivad mõjutada silma niiskust ja laugude seisundit. Kuivus, tursetunne ja rasked silmalaud võivad olla osa laiemast pildist. Kui kontaktläätsed äkki enam ei sobi ja muud seletust ei paista, tasub vaadata oma keha kui tervikut, mitte ainult silmi. On mitmeid autoimmuunhaigusi, mille üheks sümptomiks võib olla kuiva silma sündroom.
Mida see tähendab kontaktläätsi kandvale naisele?
See tähendab, et lahendus ei pruugi olla lihtsalt teine bränd.
Võimalikud sammud:
- teistsuguse materjaliga läätsed;
- lühem kandmisaeg;
- laugude servade hoolduse ülevaatamine;
- silma kuivuse test optometristi juures.
Kõige olulisem: ära eelda, et probleem on sinu liigses tundlikkuses. Keha muutub. Ja koos sellega võib muutuda ka see, kuidas läätsed silmas käituvad.
Kuiva silma põhjuseid ei tasu otsida ainult hormoonidest.
Laugude serva hügieen, vale või aegunud silmameik ning isegi retinooli kasutamine silma ümbruses võivad mõjutada Meibomi näärmete tööd ja pisarakile rasvakihti. Ka siin ei põhjusta kontaktlääts ise seda probleemi, kuid võib olemasoleva tasakaaluhäire nähtavaks muuta.
Kui kuivus tekib ootamatult, ära eelda, et probleem on ainult läätses. Vaata üle oma silmahooldus, kosmeetika ja tööharjumused. Ning mõtle oma üldise terviseseisundi peale. Õigesti valitud niisutavad silmatilgad võivad märkimisväärselt parandada kontaktläätsede kandmismugavust. Meie klientide lemmik on C-Welli niisutavad silmatilgad, mille keskmine hinnang on 4,93 / 5.