Su silmad on õhtuks väsinud, kui oled päev läbi kontaktläätsi kandnud? Sageli pole probleem läätses, vaid selles, kuidas sa neid kannad.

Hommikul on kõik korras. Läätsed lähevad silma nagu alati. Näed hästi, ei tunne midagi häirivat ja päev algab rahulikult. Aga õhtuks on silmad väsinud. Mitte otseselt valusad, vaid lihtsalt rasked, kuivad, ära kurnatud.
Ja sul tekib täiesti õigustatud küsimus: miks? Läätsed ju sobivad. Optometristi juures on käidud. Midagi pole vahepeal muutunud.

Või on?

 

Silmad ja aju on nutikamad, kui me arvame

Kontaktläätsede kandmine on ajule natuke nagu uute sokkide jalga panemine või prillide ninale upitamine. Alguses tunned neid kogu aeg. Siis ühel hetkel enam mitte, sa ei mõtlegi selle peale. Mitte sellepärast, et sokid või prillid kuhugi kaoksid, vaid sellepärast, et aju otsustab, et see info ei ole enam oluline.

Sama juhtub ka silmaga. Kontaktlääts on võõrkeha, aga kuna see ei tee haiget, õpib aju seda tunnet nö maha keerama. Silm kohaneb. Ja kohanemine mõjutab ka seda, kuidas sa silmi pilgutad.

 

Mittetäielik pilgutamine – nähtus, millest vähe räägitakse

Siin tuleb üks huvitav fakt. Teaduslikult on kirjeldatud nähtus nimega incomplete blinking ehk mittetäielik pilgutamine. See tähendab, et silm ei sulgu iga pilgutusega täielikult.

See ei ole haruldane ja midagi ei ole valesti. Seda esineb sagedamini:

• ekraani vaadates;
• keskendudes;
• kontaktläätsi kandes.

Sina ise ei tunne seda ega märka seda. Aga silma pinnal on vahe märgatav.

Kui pilgutus ei ole täielik, siis:

• pisarakile ei jaotu ühtlaselt;
• silma ülaosa jääb kuivemaks;
• lääts ei niisku igal pilgutusel ühtemoodi.

Tulemuseks ei ole terav valu, vaid vaikne väsimus, mis areneb päeva jooksul.

Miks pilgutamine muutub?

See ei juhtu hirmust või nagu kardaks inimene silma pilgutades läätse liigutada. Pigem on see õpitud ettevaatlikkus ja kohanemine.

Kui silm on kunagi tundnud kuivust, läätse nihkumist või kerget ebamugavust, õpib aju, et silmale tuleb anda käsklus pilgutada veidi pehmemalt. Nii, et lääts ei tõmbaks endale tähelepanu. Sama nagu sokiga, mida sa ei taha pidevalt tunda. Nagu prillid, mida sa ei taha nina peal kogu aeg märgata. Aju teeb oma tööd hästi, aga kõrvalmõjuna väsivad silmad kiiremini.

peal kogu aeg märgata. Aju teeb oma tööd hästi, aga kõrvalmõjuna väsivad silmad kiiremini.

Ekraan lisab veel ühe kihi

Ekraani vaadates pilgutavad kõik inimesed vähem – see on sulle kindlasti teada. Kontaktläätsede kandjal algab see protsess lihtsalt madalamalt tasemel või alumisel astmel.

See tähendab, et:

• silm kuivab kiiremini;
• lääts tunneb seda kuivust esimesena;
• õhtuks tundub, et midagi on valesti, kuigi tegelikult mõtlevad silmad, et neil on “ebanormaalselt väsitavad töötingimused.”

 

Mõnikord ei ole vaja uut tüüpi või paremat läätse, vaid väikest muutust oma käitumises.

Hea uudis on see, et kuigi su silmad on õhtuks väsinud, ei tähenda see automaatselt, et läätsed sulle ei sobi.

Sageli aitab:

• teadlikum pilgutamine (jah, päriselt);
• ekraanipausid;
• läätsede kandmisaja lühendamine;
• ühepäevaste läätsede eelistamine pikematel päevadel;
• või lihtsalt see, et õhtul võtad läätsed veidi varem ära.

Ei mingit raketiteadust. Väikesed muutused. Suur mõju.

Kokkuvõtteks

Kui su silmad on õhtuks väsinud, ei tähenda see tingimata valesid läätsi.
Sageli on see lihtsalt märk sellest, et silm ja aju on terve päeva tööd teinud – ja teinud seda vaikselt, ilma kurtmata.

Alustada võiksid niisutavate silmatilkade kasutamisest. Vali sellised, mida võid kasutada ka kontaktläätsedega.

Kontaktläätsed võivad sobida ideaalselt. Aga silmad on elus. Ja vahel tahavad nad lihtsalt veidi puhkust. Ja see on täiesti normaalne. Kui aga läätsed häirivad pikemat aega ja silmad hakkavad sagedasti punetama, tasub ikkagi minna optometristi juurde.

Muide silmade sage  pilgutamine pidi jällegi reetma igavustunnet. Meie aju ja silmade vaheline suhe on tõesti keeruline. Aga see on juba üks teine teema!